E
T
K
N
R
L
P
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31

 Kalevi Järelkasvukoondis

 

 Täpsem info SIIN


  

 

 



 

Uudised
Killing_3 Täna täitub 50 aastat päevast, mil Matti Killing alustas oma treeneritööd Suur-Jõe tänaval asuvas Kalevi Sõudebaasis. Palju õnne!

 

AKADEEMILINE SÕUDMINE KUI INGLISE MURU HOOLDAMINE

Sõudetreener Matti Killingu tööjuubeli puhul

 Peeter Järvelaid

  

Sel talvel on Pärnu jõgi küll jää all, aga see jää on sedavõrd õhuke, et vaid Läti asjaarmastajatest kalamehed julgevad sel õhukesel jääl kalaõnne oodata. Mõlemal pool Pärnu jõge vaatavad üksteise poole kaks konkureerivat sõudeklubi, mis Eesti sõudmise jaoks tavaline seis. Kui mujal maailmas oleksid sõudeklubid ikka ühelpool jõge üksteise kõrval asunud, siis Pärnu poleks Pärnu, kui ka siin oleks sama olukord võimalik. Meie sõudmine lihtsalt nõuab konkurentide vahele parajalt laia jõge, et säiliks teatud pinge, mis mehi-naisi siin külmas kliimas kiiremini liikuma paneks. 2016 oli Eesti sõudmisele jälle edukas aasta, sest  Pärnusse toodi nii Euroopa parima neljase kuldmedal ja Rio olümpialt  pronks. Nüüd, 2017. aasta talvel on alanud ettevalmistus juba uue olümpiatsükli esimeseks suureks hooajaks. Treener Matti Killingul on uueks olümpiatsükliks mitmeid ideid ja üheks neist, on proovida sel hooajal maailmakarika etapile välja minna lisaks paarisaeru neljapaadile, kaheksapaadi esindusvõistkonnaga. Eesti kaheksapaadi projekti elustamine on omamoodi tagasitulek aastasse 2007, kui meie akadeemilises sõudmises oli väga edukalt alanud oma kaheksapaadi projekt, ja tollane paatkond tuli 23-aastaste seas maailmameistriks. Kahjuks ei suudetud seda tugevat paatkonda koos hoida ja nii jäi see kindlasti meie jaoks unelmate projekt tookord liialt vara pooleli. 2008. aastal  said Pekingi olümpiakanalil Kanada kaheksapaadis kuldmedalid kaela kaks Eesti juurtega kanget meest – Adam Jefferson Kreek (sünd 1980) ja Kevin Light (sünd. 1979). Võib ette kujutada akadeemilise sõudmise sõprade tundeid, kee loomulikult ei jõudnud ära kiruda – kui vaid kõik eesti mehed saaks istuda kord kaheksapaati, siis võiks olla ka meie pikkade traditsioonidega akadeemilise sõudmise jaoks lõpuks tõeliselt suur päev. Kui vaadata suuri sõudemaid, siis suurte traditsioonidega maades on kordades enam sõudjaid ja sõudeklubisid, samuti on paljudes sõudemaades meiega võrreldes palju soodsam kliima veespordi jaoks. Suurte sõudemaade spetsialistid ei taha isegi päriselt uskuda, et Eesti oma väikse rahvaarvuga ja sellest tulenevalt ka väikse sõudeklubide ning sõudjate arvu juures oleme suutnud rahvusvahelisel tasemel olla sedavõrd konkurentsivõimelised. Seda enam, Eestis pole suudetud sõudmise toetajate sekka saada sellisel määral nagu Saksamaal meie sisejulgeoleku- ja kaitseministeeriumi. Tekibki küsimus, mis on see miski, mis akadeemilist sõudmist  suhteliselt kitsastes oludes ikka sellisel heal tasemel hoiab. Püüdes seda miskit defineerida – saab öelda, et Eestis on suudetud hoida meie akadeemilise sõudmise traditsiooni ehk siis akadeemilise sõudmise kultuuri. Sõudmise kultuur toetub aga eelkõige sõudmise juures olevate inimeste ja eelkõige meie sõudetreenerite osale selles. Võib öelda, et Eesti sõudmise juurde on ikka tulnud ja sageli pikalt seda tööd teinud mitmed legendaarsed treenerid. Üks selliseid treenereid, kes akadeemilise sõudmise taset pikalt hoidnud – on 2016. Aastal Eesti parimaks treeneriks kroonitud ning koos purjetamistreener Rein Ottosoniga kõrgeimat treeneri kvalifikatsiooni omav Matti Killing.  Matti Killingu tööstaaž treenerina tundub uskumatuna isegi nendele inimestele, kes temaga pidevalt kokku puutuvad. Heas füüsilises ja vaimses toonuses ning alati kerge sammuga liikuv Matti Killing on teinud treeneritööd juba viiskümmend aastat.

1.veebruaril 2017 on see täpne ajalooline moment, kui põline Pärnu Rääma kandi poiss Matti Killing läheb oma õpilastele trenni andma Kalevi Sõudebaasi (Suur-Jõe tänaval), saavad tema õpilased, kolleegid ja sõbrad teda õnnitleda sellise väga väärika tööjuubeli puhul. Kui Matti Killingu tänased õpilased kuulsid uudist, et nende treener alustas treeneritööd (tollal küll Rääma poolsel kaldal “Dünamo” baasis) 1967. Aastal, siis nad ei tahtnud kuidagi isegi seda uskuda, sest see tundus neile nii kauge ajalugu, mida neil isegi raske ette kujutada. Kuid õpilased lubasid trennide kõrval tulevikus enam aega leida, et oma treenerilt küsida sõudmise ajaloo kohta enam, millele nad ehk pole seni osanud küsida. Matti Killingu jaoks olid omal ajal erinevas eeskujuks nii Erich Seiler, kui Juhan Mitt ja Mihkel Leppik. Kuid kogemust on kogutud igal ajal ka teistelt treeneritelt. Matti Killing on mõnes mõttes läbi ja lõhki sõudmise juures tänagi. Kui viimati viis tee Ukrainasse Kiievisse, siis oli tal rääkimist Ukraina ühe kuulsaima naissõudja Jelena Tereschinaga (seitsmekordne maailmameister) kui uuris ta Kiievi sõudebaaside tänast seisu, mida tema sellest õppida suudab, sellest ei saanud ukrainlased aru. Ukrainlased, kes Eestis käinud ja ka Pärnu “Kalevi” sõudekeskust näinud – teavad ju hästi, kui hästi on see baas väheste materiaalsete võimaluste piires korda tehtud. Kuid tõeliselt suured meistrid oskavad enda jaoks midagi olulist leida ka sealt, mida teised ei oska enda jaoks olulist leida. Ukrainas mõtiskles Matti Killing ka selle üle, et mis viis aastal 2014 Ukraina meeste paariaeru neljase maailmas esimeseks. Matti Killingul on olnud suur kannatust, sest kui tema karjäär treenerina algas tegelikult isegi uskumatult kiire eduga, mida kroonis Raul Arnemanni läbimurre armee meeskonnas maailma tipptasemele (1976 Montreali olümpial pronks roolijata neljapaadi eessõudjana) veel suur impeeriumi spordisüsteemi raames, aga siis kaua aega nii suurt läbimurret ei tulnud ja uus ajastu algas juba Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise järel. Kui lühidalt loetleda vaid eliitpaadi tulemusi, siis nendel aastatel on Matti Killingu treeneritöö tulemuseks olnud:

 

  • 1992 Barcelona OM: Roman Lutoškin, Priit Tasane paarisaeru kahepaadil 4. koht;
  • 2007 Alla 23-aastaste MM: noormeeste kaheksapaadi kuldmedal;
  • 2009 MM: Kaspar Taimsoo ja Allar Raja paarisaeru kahepaadil pronksmedal;
  • 2010 Londoni OM: paarisaeru neljapaadi 4. koht;
  • 2013 ja 2014 MM: paarisaeru neljapaadi 5. koht;
  • 2015 MM: paarisaeru neljapaadi pronksmedal
  •  2016 Rio de Janeiro OM: paarisaeru neljapaat pronksmedal

 

Teatud veidi nii akadeemilise sõudmise kui meie teise paraadala vehklemise köögipoole kohta on mul hea võimalus neid erinevaid edukaid spordialasid võrrelda. Mõlema ala juures olevate inimeste kohta sooviks öelda, et neil olemas midagi, mida tuleks väga hoida. Eesti akadeemilise sõudmise perele sooviks aga täna, et osataks ka treener Matti Killingu juures õppida häbenemata kõike, mida kogenud treener täna pakkuda suudab. Püüdes kokku võtta Matti Killingu tegevust, meenus mulle üks vana anekdoot, kus vene uusrikas olevat näinud Londonis kuulsat inglise muru ja soovinud ka endale taolist muru oma villa juurde. Inglise aednik oli valmis rikkale mehele nõu andma. Nõu ilusa Inglise muru kõlas aga uusrikka jaoks veidi arusaamatult, sest aednik ütles, et kõik olevat äärmiselt lihtne: “ ilusa muru saab siis, kui muru regulaarselt niita, kasta ja õhutada ning teha seda ilma vahet pidamata viiskümmend aastat.” Uusrikas sai sel hetkel aru, et kõike ei saagi vist osta. Kui tuua see mõistukõne Eesti spordi (ja sõudmise) näitele, siis olemegi meie tänase parima treeneri Matti Killingu fenomeni mõistmisele lähedal, tema ongi see Eesti akadeemilise sõudmise tark ja osav aednik, kes on suutnud Eesti sõudmise muru elus ja rohelise hoida juba viiskümmend aastat! Oleme tõesti uhked selle üle ning soovime Matti Killingule tema suure unistuse täitumist ja et koidab juba uuel olümpial päev, kui Eesti sõudjad jõuaks ka olümpiamängudel kõrgeimale pjedestaali astmele. Adam J. Kreek ja Kevin Light Kanada koondises aastal 2008 on seda tunnet juba tundnud, aga kindlasti nutaksime õnnest, kui meie meestele kõlaks ka olümpiamängudel Eesti hümn ja lipuvardasse tõuseks sini-must-valge.  

 

 

4 + 7 =
Cha - Tea for allKultuurkapitalKatrekKalev SPA
Hasartmängumaksu nõukoguIluum
PostimeesPremiaROISpordi ja NoorsooametTallegg
Sitemap
© Eesti Spordiselts Kalev
Aadress: Mustamäe tee 4, 10621 Tallinn | Telefon: +372 615 4280 | E-mail: info [ät] eestikalev.ee